Saturday, May 3, 2008

UMBHABHADISO NAMOYA LONGCWELE

1301 - Siswati

Conley

SINGENISO

Kulesifundvo lesilandzelako, imibhalo letawusetjentiswa itawubalwa kunaleyo letfolakala ekucaleni kwencwadzi yeMisebenti nasekugcineni encwadzini yaJuda. Sizatfu saloku sibalekela kudideka. Imisebenti yincwadzi yemilandvo. Icuketse tigigaba njengekwenteka kwato. Bupostoli lobuvela kusukela kubaseRoma kuya kuJuda tincwadzi letibhalelwe emabandla lahlukahlukene. Bafundzisa ngemitsetfo yalawo mabandla. Kumele kufundzeke futsi kwemukeleke njengakwemibhalo. Lobubupostoli babe bubhalwe ngetilimi tebantfu. Bekungibo lobutowufundzisa ebantfu kutsi bamkhonte njani Nkhulunkhulu neNdvodzane yakhe.

Njengobe ufundza liBhayibheli kumele wati kwekutsi awukho umbhalo lophikisana nalomunye. Ngalamanye emagama, yonkhe imibhalo iyavumelana. Umbhalo awusobe usho lokungephasi kunaloko lokushiwo, kepha ungachaza lokunengi. Ngalamanye emagama, ana sifundza leminye imibhalo ngesihloko sinye kuvamisile kutsi kubelikhuni kukucondza loko. Nkhulunkhulu akafuni kutsi umuntfu asangane. Uma umumtfu amukela liVi laNkhulunkhulu njengobe limile, angaliguculi, angeke kubekhona kudideka.

Ekubhabhadisweni nakuMoya loNgcwele kunekudideka lokunengi. Imbangela yaloko kudideka ngukutsi ebantfu abemukeli liVi laNkhulunkhulu njengobe linjalo. Batama kuligucula, badale kudideka.

UMBHAPATHIZO

Leligama lelitsi umbhapathizo eBhayibhelini lichaza kucwiliswa nobe kudijwa. Kufafatwa angeke kutsatfwe njengembhapathizo ngokweBhayibheli. Kufafata kucitsa umcondvo wekufa, wekumbelwa, nekuvuswa kulabafile. Kulesisifundvo ana sikhuluma ngekubhabhadiswa sisuke sikhuluma ngekucwiliswa. Umangabe umuntfu sacwilisiwe njengekusho kweliBhayibheli, lonamuntfu usuke sabeke ematsemba akhe ekufeni, ekwembelweni, nasekuvusweni kwaKrestu. Naloyo losuke sacwiliswe emantini utfokotela kufa kunesono, kumbelwa kwemuntfu lomdzala esonweni nekuvuswa emphilweni lensha lekuKrestu. Konkhe loku kulahleka ngekufafatwa.

AKUSIWO UMSEBENTI

Umbhabhadiso eBhayibhelini amange ubitwe nobe ucatjangwe nje"ngemsebenti." Bantfu lomuhla batsatsa shangatsi "ngumsebenti," kepha liBhayibheli liyakuphika. KubaseKolose 2:12 sifundza kutsi:

"nembelwe kanye naye ngembhabhadiso, lokungawo futsi navuswa kanye naye ngekukholwa ngemandla aNkhulunkhulu lowamvusa kulabafile."

Futsi kubaseGalathiya 3:26-27:

"ngobe nonkhe ningebantfwana baNkhulunkhulu ngekukholwa kuKrestu Jesu. Ngobe nonkhe lenabhapathiselwa kuKrestu nembatsa Krestu."

Umbhabhadiso "ungukukholelwa emsebentini waNkhulunkhulu." Umbhabhadiso ungukukholelwa ekutsaneni sembetse kulunga kwaKrestu "sabangebantfwana baNkhulunkhulu." Umbhabhadiso awehlukile nelusindziso. Ungukukholwa ekufeni, ekwembelweni, nasekuvusweni lokungiko lokuholela ekutseni ukwati kusindziswa.

MUNYE UMBHABHADISO

Munye umbhabhadiso lomuhla ngekusho kwembhalo. Kubase-Efesu 4:4-5-6 utsi:

"Munye umtimba, munye umoya, njengobe nabitelwa etsembeni linye lekubitwa kwenu. Yinye iNkhosi, yinye inkholo, munye umbhabhadiso; munye Nkhulunkhulu, longuYise wabo bonkhe, losetukwabo bonkhe nalosekhatsi kwabo bonkhe."

Kunemibhabhadiso leminengi leshiwo eBhayibhelini, njengembhabathiso wekuhlupheka, umbhabhadiso waJona, nembhabhadiso wakaMoya loNgcwele, newemlilo.

Nobe kunjalo kwabe kunembhapathiso munye lowamiswa ngalesikhatsi Pawula abhala kubase-Efesu. (UMoya longcwele kutawucocwa ngawo ngalesinye sikhatsi eluhlelweni lakaMoya LoNgcwele.) Lubhabhadiso lemaKrestu lingumbhabhadiso lowatsenjiswa ebantfu lomuhla. Lesisitsembiso "singukutsetselelwa kwetono nesipho sakaMoya LoNgcwele." Imisebenti 2:38.

UMBHABHADISO WEKUTSETSELELWA KWETONO

Lamanti ekubhabhadisa akusiwo lasindzisako nobe lasusa sono. Ingati yaJesu Krestu ngiyo lesusa tono. Ihlangana njani ingati yaKrestu nembhabhadiso na? Loko kutawuchazwa. Incwadzi yeMisebenti 2:38 itsi:

"Wase utsi Petru: Gucukani, nguloyo naloyo abhabhadiswe egameni laJesu Krestu kuko kutsetselelwa kwetono tenu, ngobe niyowemukeliswa siphiwo sakaMoya loNgcwele."

Imisebenti 22:16 utsi:

"Pho usalindzeni, Sukuma ubhabhadiswe, uhlambulule tono takho ngekukhuleka egameni lakhe."

Lena mibhalo angeke isho lokungephasi kwaloko lokushiwo, nobe kunjalo kumele ichaze lokungetulu ekukhanyiseni leminye imibhalo. Umbhalo lowengeta kukhanya kulawa mavesi kubaseRoma 6:3-11 lelifundzeka njena:

"Kumbe anati yini kutsi sonkhe lesabhabhadiswa kuKrestu Jesu, sabhabhadiselwa kuko kufa kwakhe na? Ngako-ke sembelwa naye ngekubhabhadiselwa kuko kufa kutsi njengaloku Krestu wavuswa kulabafile ngenkhatimulo yeYise, kanjalo natsi sihambe ekuphileni lokusha.

"Ngobe ana sihlanganisiwe kanye naye ngekufa lokufanako, siyobanjalo nangekuvuka, sati kutsi umuntfu wetfu lomdzala wabetselwa kanye naye esiphambanweni, te umtimba wesono wentiwe lite, singabe sisakhonta sono. Ngobe lofile ukhululiwe esonweni. Kepha ana safa naKrestu, siyakholwa kutsi siyophila futsi kanye naye, sati kutsi Krestu savusiwe kulabafile angeke asafa, kufa akusabusi etukwakhe. Ngobe kufa lafa ngako wakufa kwabakanye nje ngenca yesono, kepha kuphila lakuphila ukuphilela Nkhulunkhulu. Kanjalo nani tishoni kutsi ningulabafile macondzana nesono, kodvwa niphilele Nkhulunkhulu kuKrestu Jesu."

Uma umuntfu abhabhadiswe ngokwembhalo, "ubhabhadiselwe kuKrestu Jesu." "Ubhabhadiselwe ekufeni kwakhe." Jesu wacitsa ingati yakhe ekufeni kwakhe. Johane 19:33-34 kutsiwa:

"Safika kuJesu, abona kutsi sewufile, amange ayephule imilente yakhe; kodvwa lelinye lemabutfo lamgwaza elihlangotsini ngemkhonto, kwaphuma masinyane ingati nemanti."

Tonkhe letento leti tekubulawa kwaJesu ngito letenta kutsi icitseke ingati yakhe. Ekufeni kwakhe wanikela ngengati yakhe. Embhabhadisweni "sibhabhadiselwa ekufeni kwakhe," lapho kwaphalala ingati yakhe khona.

LiBhayibheli likubeka ngalokusobala kutsi "kwembelwa kanye naye ngekubhabhadiswa. Akusiko "kufana naye", akusiko "kubanguye" futsi "akusiko kwakhe." LiBhayibheli litsi "kanye naye." "Kanye" usho kubandzawonye nobe kubambana. Evesini laka-5 ligama lelisetjentiswe kakhulu "ana sihlanganyele naye ekufeni njengaye." Ngekubhabhadiswa sivumela kufa kwaKrestu kutsatse indzawo yekufa lesiyokwamukela ngetono tetfu, Roma 6:23. Ekuhlanganyeleni ekufeni lapho ingati yakhe yaphalala khona, leyo leyasusa tono

Etahlukweni kubaseRoma 6:3-11, Imisebenti 2:38 na 22:16 kunetinchazelo letengetiwe. KubaseRoma 6:6 umuntfu lomdzala "wabetselwa" nobe wabulawa. Sono asinawo emandla etukwemuntfu losake wabhabhadiswa kuKrestu Jesu. Livesi laka-7 litsi umuntfu "ukhululiwe esonweni." Loyo losabhabhadisiwe sewutsetselelwe tono ngobe kufa kwaKrestu kwatsatsa indzawo yemuntfu lomdzala. Ingati yaJesu ihlambulula lona muntfu lomdzala.

Akekho longacala imphilo lensha ana tono takhe tingakatsetselelwa. Roma 6:3-11 ukhomba kutsi ana umuntfu sabhabhadisiwe usuke "sasetfubeni lokutsi ahambe emphilweni lensha yaJesu." Leyomphilo-ke suke sekuyimphilo yaNkhulunkhulu. Ekubhabhadisweni umuntfu "ubanemphilo lensha kuNkhulunkhulu ngaKrestu Jesu." Futsi, "ana sifile naKrestu, sinelitsemba lekutsi sitawuvuka naye."

Buka futsi kubaseGalathiya 3:27 futsi, "ngobe nonkhe lenabhabhadiselwa kuKrestu nembatsa yena." Labo "lababhabhadiselwa kuKrestu" amange kubalwe kulunga kwabo ekubeni basindziswe, kepha bembatsa yena. Krestu wabangulolungile kubo, bona bembatsiswa ngaye ngekusindziswa. Labo lababhabhadiswa kuKrestu babeka "lukholo emsebentini waNkhulunkhulu, lowamvusa ekufeni." Kolose 2:12.

1 Petru 3:21 utsi, "lenisindziswa ngawo nyalo." Asobe nani kwentiwe lutfo ngekubhava te kusuke insila enyameni. Umbhabhadiso, kucela kuNkhulunkhulu nembeza lomuhle, ngekuvuka kwaJesu Krestu." Kepha umuntfu angaba naye njani nembeza lomuhle ana asesetonweni? Umbhabhadiso ngiwo lolungisa nembeza wetfu ngobe kutsetselelwa kwetono kuvela embhabhadisweni ngekufa, ngekumbelwa nangekuvuka kwaJesu Krestu.

UMPHANGI ESIPHAMBANWENI

Umbuto njalo uyachamuka, "Kwentekani ngemphangi na esiphambanweni? Asiva lutfo ngaye kutsi wabhabhadiswa futsi Jesu wamtjela kutsi uyobanaye eParadise. Imphendvulo kulonambuto itfolakala kumaHeberu 9:15-17 lapho kutsiwa khona.

"Ngaloko-ke ungumlamuli wesivumelwane lesisha, te kutsi ngekufa lokungesimanga sekukhululwa etiphambekweni tesivumelwano sekucala kulababitiwe bazuze lifa langunaphakade lelatsenjiswa. Ngobe lapho kukhona khona litestamente, kumele kutsi kubikwe kufa kulona lowalenta, ngobe litestamente lisebenta sekufiwe, ngobe alibi nemandla asesekhona lona lowalenta."

Umphangi wasesiphambanweni wabe angaphili ngephasi kweli Testamente leliSha kodvwa wabe aphila kulelidzala. Wafa embikwekutsi liTestamente leliSha lisungulwe. Wafa ngephasi kwemtsetfo, hhayi ngephasi kwemusa. Ngalesikhatsi ingati yaKrestu iphalala, kanjalo "kufa kwakhe kwabakhona," sivumelwane lesiSha sabakhona. KuTestamente leliSha ebantfu kufanele "bagucuke babhabhadiswe egameni laJesu Krestu ekutsetselwaneni kwetono, bamukele Moya loNgcwele."

UMOYA LONGCWELE

ETestamenteni leliSha uMoya loNgcwele wabe uniketwe emadvodza lamatsatfu ngetindlela letehlukahlukene. (1) Wehla ezulwini, Imisebenti 2:1-5, (2) Ubekwe etandleni tebaPostoli, Imisebenti 8:17-18 naku 19:6-7, kwesi-(3) ngembhabhadiso, Imisebenti 2:38 naku 19:2-5. Kunetizatfu letitsite netinhloso ngekutsi kungani uMoya loNgcwele uniketwe ngetindlela letehlukene kubantfu labahlukene.

UMBHABHADISO NGOKWAKAMOYA LONGCWELE

KuMisebenti 1:1-5 Jesu utsembisa ebaPostoli kutsi batawemukeliswa emandla lachamuka ezulwini hhayi malanga onkhe. EbaPostoli bekufanele bahlale eJerusalema baze bamukele lawamandla. Imisebenti 1:5 isho njalo.

"Ngobe Johane wabe abhabhadisa ngemanti, kepha nine niyobhabhadiswa ngaMoya loNgcwele kungakendluli emalanga lamanengi."

Jesu watsembisa ebaPostoli loko nekutsi ngibo kulabanye labayowumukeliswa. Encenyeni yekugcina encwadzini yeMisebenti, sahluko sekucala, emakholwa akhetsa munye kubeka Juda kubaPostoli labalishumi nakubili. Lomunye lowakhetfwa nguMatewu "wabalwa kanye nalabo labalishumi nakunye." Ekucaleni kwesahluko sesibili "bebandzawonye endzaweni yinye." Usabitwana "ubona" losho ebaPostoli, ngobe kulibito lelisedvutane lesichumana nesabitwana.

Lesinye sifakaziso ngulesi sekutsi: "Petru ume nalabanguleveni," hhayi nelikhulu lelinemashumi lamabili, Imisebenti 2:14. Sizatfu ngukutsi amange bamukele umbhabhadiso wakaMoya loNgcwele. Futsi naku-Imisebenti 2:43 "timangaliso netibonakaliso tentiwa ngabo ebaPostoli." EbaPostoli ngibo kuphela labenta timangaliso kuze kube sehluko sesitfupha semisebenti lapho "ibeka konkhe sobala." Nobe kungukutsi ebaPostoli ngibo babenta imilingo netibonakaliso, Nkhulunkhulu wabe anikele uMoya loNgcwele kulabo bebakholwa, Imisebenti 2:38 naku 5:32.

Umbhabhadiso wakaMoya loNgcwele wachamuka ezulwini upheleketelwa ngumsindvo "njengemdvumo wemoya lonemandla," lapho kwachamuka tilimi kubo njengemlilo, bamukeliswa, wabekwa kumunye namunye." Bakhuluma ngetilimi nabo. Lokwentekako ana uMoya loNgcwele wembhabhadiso uta utowubonakala futsi uvakale. Imisebenti 2:33 kutsiwa, "uMoya loNgcwele wakutfulula loku lenikubonako nalenikuvako."

Lesinye siciniseko saMoya loNgcwele ngekuta kwawo sibhalwe encwadzini yeMisebenti 10:44-48. Loko kuletsa bufakazi bekutjela emaJuda kutsi nebaseGalile bayokwemukela livangeli njengabo. Siyati kutsi loku kunjengekutsi kwentekani ku-Imisebenti 2 ngobe ku-Imisebenti 11:15. Petru wabe ahambisa lonamlayeto kubeJuda, watsi: "njengobe ngicala kukhuluma ngaMoya loNgcwele, wase wehlela etukwabo bonkhe njengobe kwenteka ekucaleni." Ekucaleni uMoya loNgcwele wachamuka ezulwini, ngemdvumo lonemandla lamakhulu, kwase kuvela tilimi letinengi kubo njengemlilo.

Indzaba leku-Imisebenti 10 iseyinsha ngeminyaka lengu-7 kunalena leku-Imisebenti 2. Petru amange akubone loku kwaze kwabayi Pentekoste, iminyaka lenguseveni embikwaloko, ngobe watsi, "uMoya loNgcwele wehlela etukwabo njengakitsi ekucaleni." EmaJuda ekucala emukela uMoya loNgcwele ngalenandlela kanjalo nebaseGalile. Nkhulunkhulu akayena lokumele ahloniphe ebantfu.

UMOYA LONGCWELE UBEKWA ETANDLENI TEBAPOSTOLI

Esahlukweni sesitfupha ku-Imisebenti umsebenti wekushumayela nekuhambisa tindzaba telivangeli wabamkhulu kubaPostoli. Ngako-ke emadvodza lasiphohlongo akhetfwa labo "bebagcwele uMoya," babekwa embikwemaPostoli.

EbaPostoli "babathandazela bababeka tandla etukwabo." Imisebenti 6:8 sifundza kutsi Stefanu (lomunye walaba labanguseveni) "wenta timangaliso nemifanekiso kubantfu." Imisebenti 8:6 ebantfu baseSamariya "Sicuku sabe silalele kutsi utsini Filipu," (lomunye walabasikhombisa) "siva, sibona tibonakaliso latentako." Timangaliso kubhalwe ngato evesini laka 7. Imisebenti 5:12 kuphela ebaPostoli babenta imilingo. Kodvwa esahlukweni saka-6, emva kwekubekwa etandleni tebaPostoli, letinye tandla tacala kwenta imilingo.

Nobe kungukutsi Filipu abekwati kwenta lenamilingo, wabe angeke loko akwendlulisele kumaSamariya. Buka nje ngobe ku-Imisebenti 8:14 lapho ebaPostoli eJerusalema beva kutsi emaSamariya amukele livangeli, kwatfunyelwa lapho ebaPostoli labangubo Petru ana Johane lokungibo "lababatowubakhulekela kutsi bamukele naMoya loNgcwele. Ngobe wabe ungakehleli ngisho nakumunye kubo, kodvwa bebasabhabhadiswe egameni leNkhosi lenguJesu kuphela. Khona babeka tandla etukwabo, base bamukela Moya loNgcwele." Futsi ku-Imisebenti 8:18, "Simoni, abonile kutsi ngekubekwa kwetandla tebaPostoli uyaphiwa uMoya."

Imisebenti 19:6-7 Pawula wabeka tandla "kulabangu-12" labo bebangebafundzi baJohane naMoya loNgcwele wehlela kubo, bakhuluma ngetilimi baprofetha." Pawula ukhuluma ngebuPostoli ku-1 Korinte 9:1-2.

INCHAZELO

Kungani Moya loNgcwele aniketwe ngaletitindlela letimbili? (1) Kubhabhadiswa kuMoya loNgcwele naku (2) UMoya loNgcwele ubekwa etandleni tebaPostoli. Kokubili kucuketse tibonakaliso netimangaliso. Kokubili kubeka lona lowemukele kutsi ente umlingo nobe imilingo, njengetilimi, kuprofetha, nekuphilisa. Imphendvulo iku-1 Korinte 13:8-13. Lapho ufundza kubekucala 1 Korinte, kufanele ukhumbule kutsi tahluko 12, 13 na 14 tikhuluma kakhulu ngetipho takaMoya loNgcwele. Ku-1 Korinte 13:8 Pawula utsi:

"Kepha nobe kukhona kuprofetha, kuyoncipha, nobe kutilimi, tiyophela, nobe kungukwati, kuyophela."

Evesini laka 9 na 10 Pawula uyasitjela kutsi loku kuyokwenteka nini:

"Ngobe sati incenye, siprofeta incenye. Kepha ana sekufikile lokuphelele, loko lokuyincenye kuyopheliswa."

Lokuphelele kuchaza kutsi "phelelisiwe" nobe "gcwele" akukho lokunye. Libhayibheli liphelelisiwe. Johane naye wayiphelelisa incwadzi yeSambulo ngabo 95 A.D. awekho lamanye emabhuku langetwa kusukela lapho. LiBhayibheli liphelele. Linayo yonkhe imininingwane leyo ledzingwa ngumuntfu lofuna kwati ngaNkhulunkhulu. "Umtsetfo wenkhululeko" loko liBhayibheli lelikubita ngekuphelela kuJakobe 1:25.

Nobe liBhayibheli liphelele kitsi ebaPostoli nalabo bebasifundzisa babengenalo liTestamente leliSha. Tibonakaliso lebatemukeliswa nguMoya loNgcwele bekunguleto betiyobasita kuze "kupheleliswe" nobe kucedzelwe liTestamente leliSha. Letitibonakaliso tabe tiyincenye yekukhula kwelisontfo libe ngulelikhulu, 1 Korinte 13:11.

LiTestamente leliSha, selicedziwe, liyokhombisa bunjalo bemuntfu njengoba anjalo, 1 Korinte 13:12 nakumaHebheru 4:12-13. Ana liTestamente leliSha selicedziwe Tiprofetho nelwati (lugcozi lekubhala imibhalo) "kwendlula" "netilimi" tancamuka.

Loku kuyabonakaliswa emilandvweni. Bobabe bemaSontfo (labo bekungubofakazi bebaPostoli nobe bangebangani babo) babeka kutsi tibonakaliso taphela ngesenturi yesibili (150-200 A.D.). Johane wabanguMpostoli wekugcina kulabafa ngabo 95-97 A.D. Nobe kungukutsi Johane wabeka tandla takhe ekubeni nguwekugcina ekwenteni imilingo. Kepha imilingo yabe ingakadzingeki kangako. LiTestamente leliSha liphelele (ligcwalisiwe). Nelisontfo lacala kabusha eJerusalema ngePentekose ngemtimba wemhlaba wonkhe, Kolose 1:23.

Tipho takaMoya tibekwe kuleminye imibhalo njengaku-1 Timotewu 4:4, naku-5:22. Ku-2 Timotewu 1:6 Pawula ukhutsata Timotewu kutsi: "avuse sipho saNkhulunkhulu lesikhona kuwe ngekubeka tandla (taPawula nebaPostoli)."

Ngalesikhatsi Pawula abhalela baseKorinte wabe akhuluma ngetipho takaMoya (imilingo, tilimi njll.). Nobe kunjalo, ngalesikhatsi abhalela baseRoma, lisontfo lelabe lisengakacalwa ngebaPostoli, Pawula amange achaze ngaletitipho. BaseRoma babenoMoya loNgcwele ngekusho kwabaseRoma 5:5, kepha Pawula walangatelela kubabona te "ababele sipho lesitsite semusa sakamoya kutsi baciniswe, Roma 1:11. Babe bangenaso sipho semilingo ngobe kwabe kungenaMpostoli lowabe abeka tandla kubo.

UMOYA LONGCWELE WAPHIWA NGEKUBHABHADISWA

Incwadzi yeMisebenti sehluko sesibili umbhabhadiso wakaMoya loNgcwele wehlela kubaPostoli. Bamemeta ngebukhulu bemisebenti yemandla aNkhulunkhulu. Petru wasukuma nebafundzi labalishumi nakunye batjela ebantfu ngaJesu. Petru wachaza ngekufa kwaKrestu, ngekungcwatjwa nangekuvuka kwakhe ekufeni nangekutsi Jesu wabe angasesandleni sekudla saNkhulunkhulu. Imisebenti 2:37 utsi:

"Sebevile bahlabeka etinhlitiyweni tabo, batsi kuPetru nakulabanye ebaPostoli: Madvodza, bazalwane, siyokwentenjani na!"

Imisebenti 2:38-39 Petru uyaphendvula.

"Petru wase utsi: Gucukani, nguloyo naloyo abhabhadiswe egameni laJesu Krestu kuko kutsetselelwa kwetono tenu, khona niyomukeliswa siphiwo sakaMoya loNgcwele. Ngobe sitsembiso senu nesabantfwana benu, sabo bonkhe labasekudzeni, bonkhe iNkhosi Nkhulunkhulu wetfu leyobabita."

Lababantfu batjelwa kutsi embhabhadisweni batewumukela kutsetselelwa kwesono nesipho (hayi tipho) sakaMoya loNgcwele. Nkhulunkhulu upha uMoya loNgcwele kulabo labamhloniphako, Imisebenti 5:32, kepha tibonakaliso tanikwa kuphela ebaPostoli naku-Imisebenti 6 nakulabo lababekwa tandla ngebaPostoli. Imisebenti 2:39 Petru utsi: "Ngobe setsembiso ngesenu nesebantfwana benu, sabo bonkhe labasekudzeni, bonkhe iNkhosi Nkhulunkhulu wetfu leyobabitela." Setsembiso singukutsetselelwa kwetono, nesipho sakaMoya loNgcwele kuko kubhabhadiswa. Setsembiso sabe sisalabo labamuva Petru, nebantfwana babo nabo bonkhe labasekudzeni. Njengaloku sisekudzeni nePentekoste nobe kuba ngemaJuda, lesi setsembiso loku ngesetfu. Setsembiso lesisinikwa nguNkhulunkhulu ngukutsi "siyokwemukela kutsetselelwa kwetono nesipho saMoya loNgcwele ngembhabhadiso."

Imisebenti 19:1-7 Pawula ubuta ebafundzi baJohane, "Namemukela yini uMoya loNgcwele mhla nikholwa na?" Babengemange sebake beve kwekutsi uMoya loNgcwele waniketwa. Wase uyabuta futsi Pawula, "Pho, nabhabhadiselwa ngakuphi na?" Amange bawemukele uMoya loNgcwele ngobe babengemange babhabhadiswe ngendlela lengiyo. Lawamadvodza abhabhadiswa ngembhabhadiso waJohane. Emvakwekubhabhadiswa egameni laJesu ngaletitetsembiso, Pawula wababeka tandla, base bayakwati kukhuluma ngetilimi baprofetha.

Imisebenti 8:4-25, Filipu wenta tibonakaliso netimangaliso ebantfu bakholwa base bayabhabhadiswa egameni laJesu. Baphindze batfola setsembiso lesiku-Imisebenti 2:38 (kutsetselelwa kwesono nesipho sakaMoya loNgcwele). Ebantfu baseSamariya babete tipho letibalulekile. Babete tibonakaliso kwaze kwatsi boMpostoli Petru naJohane bababeke tandla. Kugucuka kwabo kwabe kungakalungi ana bete uMoya loNgcwele. Roma 8:9 utsi: "Kepha ana umuntfu angenaye uMoya waKrestu, loyo akasiye wakhe."

Kuletinye tingucuko telibhuku leMisebenti kushiwo kwekutsi ebantfu babhabhadisiwe. Tibonelo ngumthenwa wase-Etopiya, Imisebenti 8:26-40; Lidiya nabendlu yakhe, Imisebenti 16:11-16; umgadzi wetiboshwa, Imisebenti 16:25-34. Bonkhe laba babhabhadiswa ekukholweni etitsembisweni, Imisebenti 2:38. Ana kungenjalo, abasiwo emaKrestu. Awukho lomunye umbhalo loshoko kwekutsi bangawutfola uMoya loNgcwele ngalenye indlela. Kunembhabhadiso munye loshiyiwe ngekusho kwebase-Efesu 4:5. Loyombhabhadiso ngewekucwiliswa ekufeni kwaKrestu ekutsetselelweni kwesono ekwamukeleni uMoya loNgcwele.

UMSEBENTI WAMOYA LONGCWELE ETIMPHILWENI TETFU LOMUHLA

Kwekucala Moya loNgcwele "sibambiso selifa letfu, kube kuhlengwa kulokungekwakhe," Efesu 1:14. Lapha Pawula usicacisela ngekutsi Nkhulunkhulu usinamatsisele ngeMoya wakhe kuze kutsi ngalelinye lilanga siye ezulwini. UMoya uphiwe emaKrestu te aboniswe kutsi "kunjani kuhlala enkhatimulweni yakhe." EmaKrestu ananyatsiselwe ngaMoya loNgcwele kuze kufike lilanga lokwehlulelwa. Nobe kunjalo Moya loNgcwele ungadzatjukiswa ana uMkrestu angawuvumeli kwekutsi umfundzise, Efesu 4:30.

Asiwudzingi uMoya loNgcwele ana kubhalwa livi laNkhulunkhulu, kepha sidzingo lusito lakaMoya loNgcwele te sibe nekucondza. Nkhulunkhulu uyasitsembisa ku-1 Korinte 2:10-13. LiVi laNkhulunkhulu lithulusi lelisetjentiswa nguMoya ekhatsi kwebantfu te bahlambuluke etonweni, KumaHeberu 4:12-13. Lihawu lakaMoya livi laNkhulunkhulu, Efesu 6:17. Ana umuntfu avumela uMoya loNgcwele, loyo-ke usuke angenti imisebenti yenyama lena lokukhulunywa ngawo ku-Galathiya 5:16-21. Ana uMoya loNgcwele sewungekhatsi kwetimphilo tetfu, utawubonakalisa titselo. Nati titselo tawo, lutsandvo, intfokoto, kuthula, kubeketela, umusa, kulunga nekutiphatsa.

KubaseRoma 8:1-27 sitjelwa kahle ngemsebenti wakaMoya lobusa tonkhe tinkhanuko tenyama. Futsi sitjelwa kutsi usisita njani Moya loNgcwele ebutsakatsakeni emikhulekweni ngekwati imizwa yenhlitiyo "lesekujuleni kwemagama." (Loku-ke akusito tilimi ngobe kumele kujule emagameni.) UMoya uhlola tinhlitiyo tetfu, "ngobe ukhulumela labangcwele ngokwentsandvo yaNkhulunkhulu."

No comments: